Korduma kippuvad küsimused
Üldteadmised ja terminoloogia
Varjend on spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud ruum, millel on õhupuhastussüsteem, varuväljapääs ja konstruktiivne kaitse.
Varjumiskoht on hoones olemasolev ruum mis on kohandatud ja pakub ajutist kaitset sõjaolukordadest tulenevate ohtude eest.
Varjend või varjumiskoht on sõjalise ohu korral vajalik igale inimesele, eriti paikades, kus viibib korraga palju inimesi– näiteks korterelamutes, eramajades, büroohoonetes ja haridusasutustes. Sellises olukorras on varjumine ajakriitiline, sest ohule võib järgneda kiire eskalatsioon ning kaugele liikumiseks ei pruugi olla piisavalt aega.
Kuigi kehtivad miinimumnõuded ei nõua maa-alust varjumiskohta, on soovitatav, et varjumiseks mõeldud ruum(id) paikneksid hoone madalamal tasemel– näiteks keldrikorrusel ning oleksid ehitatud kivist või betoonist konstruktsioonidest.
See tagab parema kaitse lööklaine, varingute ja lenduvate rusude eest ning aitab säilitada sisetemperatuuri kriisiolukorras.
Soovituslik on arvestada vähemalt 0,75 m² põrandapinda inimese kohta.
Näiteks 60 inimese jaoks peaks varjumisruumi suurus olema vähemalt 45 m².
Lisaks peab ruum olema varustatud õhupuhastusseadmega, mis tagab piisava hulga puhast ja hingamiseks ohutut õhku– see on inimeste ellujäämise esmaseks ja kõige olulisemaks eelduseks.
Kriisivalmidus ja praktilised juhised
Avalikud varjumiskohad on tähistatud tsiviilkaitse märgiga ning nende nimekiri on leitav Päästeameti kaardirakenduses. Need on mõeldud kiireks varjumiseks avalikus ruumis viibijatele.
Mine koheselt siseruumi või varjumiskohta. Kui oled õues, kasuta hoonete seinu, lohke või muid looduslikke varje. Jälgi ametlikke juhiseid (nt kriis.ee, raadio).
Valmistu kodus iseseisvalt hakkama saama vähemalt ühe nädala jooksul ilma elektri, vee ja kütteta. Hoia kodus oma vajadustest lähtuvalt varusid: joogivesi, toit, ravimid, taskulamp, patareid ja muu, mis on sinu jaoks oluline.
Auto kütusepaak võiks võimalusel olla alati vähemalt pooltäis. Kui elad kortermajas, tasub koos korteriühistuga arutada võimalusi kriisivalmiduse parandamiseks.
Alusta olemasoleva ruumi või ruumide sobivuse ja seisukorra hindamisest. Vajadusel telli meie ekspertidelt konsultatsioon. Seejärel koostame sobiva tehnilise lahenduse ning esitame hinnapakkumise. Kui otsus on tehtud, viime ellu vajalikud ehitustööd.
Baltsafe on sinu partner kogu protsessi vältel – esimesest sammust kuni valminud lahenduseni.
Tehnilised ja ehituslikud küsimused
Keldriruumid, kus on kivist või betoonist seinad, lagi ja põrand, on parim valik. Lahendus võib koosneda mitmest ruumist.
Õhupuhastussüsteem filtreerib keemilised, bioloogilised ja radioaktiivsed osakesed. Seade sobib kuni 60 inimesele, puhastades õhku kuni 150 m³/h. Baltsafe aitab valida ruumile sobiva seadme.
Kulu sõltub hoone projektist ja vajalike kohandustööde mahukusest. Täpse pakkumise saab pärast ruumi ülevaatust.
Ajaliselt võib lihtsamate lahenduste puhul kuluda 2–4 nädalat, keerukamate projektide korral 2–3 kuud. Täpne ajakava sõltub otsustamise kiirusest, ruumi tehnilisest seisukorrast ja asukohast.
IVL-1 ja sarnaste õhupuhastusseadmete eeldatav eluiga kasutamata ja ooterežiimil olles on kuni 30 aastat, eeldusel et ruum on kuiv, sisetemperatuur stabiilne ning seade pole saanud füüsilisi kahjustusi.
Kui teie küsimus siin puudub, võtke meiega ühendust ja küsige julgelt:
Kontakt
Mis erinevus on varjendil ja varjumiskohal?
Varjend on spetsiaalselt projekteeritud ja ehitatud ruum, millel on õhupuhastussüsteem, varuväljapääs ja konstruktiivne kaitse. Varjumiskoht on hoones olemasolev ruum, mis on kohandatud ja pakub ajutist kaitset sõjaolukordadest tulenevate ohtude eest.
Kes vajab varjendit või varjumiskohta?
Varjend või varjumiskoht on sõjalise ohu korral vajalik igale inimesele, eriti paikades, kus viibib korraga palju inimesi – näiteks korterelamutes, eramajades, büroohoonetes ja haridusasutustes. Ohule võib järgneda kiire eskalatsioon ning kaugele liikumiseks ei pruugi olla aega.
Kui sügaval peab varjend olema?
Kuigi miinimumnõuded ei nõua maa-alust asukohta, on soovitatav, et varjumiseks mõeldud ruum(id) paikneksid hoone madalamal tasemel – näiteks keldrikorrusel – ja oleksid kivist või betoonist konstruktsioonidest. See pakub paremat kaitset lööklaine ja varingute eest ning säilitab sisetemperatuuri.
Kui suur peab varjend või varjumiskoht olema?
Soovitatav on arvestada vähemalt 0,75 m² põrandapinda inimese kohta. Näiteks 60 inimese jaoks oleks vaja vähemalt 45 m² ruumi. Samuti peab ruum olema varustatud õhupuhastusseadmega, mis tagab puhta ja hingamiseks ohutu õhu.
Kuidas leida oma piirkonna avalik varjumiskoht?
Avalikud varjumiskohad on tähistatud tsiviilkaitse märgiga ja nende nimekiri on leitav Päästeameti kaardirakenduses: rescue.ee.
Mida teha, kui kuulen sireeni või saan ohuteavituse?
Mine kohe siseruumi või lähimasse varjumiskohta. Kui oled õues, kasuta hoonete seinu, lohke või muid varje. Jälgi ametlikke juhiseid, näiteks kriis.ee, ERR või raadio kaudu.
Kuidas valmistuda kriisiks kodus või töökohas?
Valmistu hakkama saama vähemalt ühe nädala jooksul ilma elektri, vee ja küttevarustuseta. Varu joogivett, toitu, ravimeid, taskulampi ja patareisid. Auto kütusepaak peaks võimalusel olema vähemalt pooltäis. Kortermajades tasub kriisivalmidust arutada koos ühistuga.
Kuidas alustada varjendi rajamist olemasolevasse hoonesse?
Alusta olemasoleva ruumi sobivuse ja seisukorra hindamisest. Vajadusel telli konsultatsioon. Baltsafe koostab sobiva tehnilise lahenduse ja hinnapakkumise ning viib ellu vajaliku ehitustöö.
Millised ruumid sobivad varjumiseks?
Keldriruumid, millel on kivist või betoonist seinad, lagi ja põrand. Lahendus võib koosneda mitmest ruumist ning oluline on ka juurdepääs ja ventilatsioon.
Millised on õhupuhastussüsteemide kasutustingimused ja võimalused?
Õhupuhastusseade filtreerib keemilised, bioloogilised ja radioaktiivsed osakesed. Seade sobib kuni 60 inimesele ning suudab puhastada kuni 150 m³ õhku tunnis. Baltsafe aitab valida sobiva seadme.
Kui palju maksab varjendi või varjumiskoha rajamine?
Hind sõltub hoone projektist ja vajalike tööde mahust. Täpse pakkumise saab pärast ruumi ülevaatust ja konsultatsiooni.
Kui kaua kestab projekti elluviimine?
Lihtsamate lahenduste puhul kulub 2–4 nädalat. Keerukamate projektide korral võib minna 2–3 kuud, sõltuvalt tehnilisest olukorrast ja asukohast.
Kui pikk on õhupuhastusseadmete eluiga?
IVL-1 ja sarnaste seadmete eluiga kasutamata kujul ja ooterežiimil on kuni 30 aastat, eeldusel et ruum on kuiv, stabiilse sisetemperatuuriga ning seadmed pole kahjustatud.